Ustav tunnistaja

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Rooma 8:28-39

Kallis on Issanda meelest tema vagade surm. (Laul 116:15)

Mul oli õnnelik lapsepõlv, olid vanemad, õed-vennad ja vanaema. Kui vanaema suri, jättis ta meile usus elamise päranduse.

Vanaemal oli haigus, mille pärast tal amputeeriti üks jalg. Kaks aastat hiljem tuli amputeerida ka teine jalg. Vanas eas hakkas vanaema kaotama nägemist ja jõudu, kuid ta ei kaotanud kunagi oma usku. Kuigi ta oli kehaliselt nõrk ja pidi palju aastaid voodis olema, kulus ta aeg Issanda teenimisele, palvetamisele, Piibli lugemisele ja kirikus käimisele, kui tervis seda vähegi lubas. Ta ütles meile: “Ma kiidan Jumalat kätega. Kui ma jään kätest ilma, siis kiidan ma Jumalat jalgadega. Kui ma jään jalgadest ilma, siis kiidan ma Jumalat vaimuga. Kui aga vaim mind maha jätab, siis on käes aeg olla koos Jumalaga.”

1991. aasta juulis vanaema suri, ikka kiites Jumalat. “Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal” (Laul 27:13). Ma tänan Jumalat selle eest, et mu vanaema andis meile usueeskuju ka siis, kui oli juba suremas.

Marco A. Jiménes Palacios (Puebla, Mehhiko)

PALVE:
Kõikvõimas Jumal, aita meid uskuda Sinusse nii elus kui surmas. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kelle usk aitab mindki rohkem Jumalat uskuda?

PALVE TULIPUNKT:
Need, keda vaevab haigus

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.