Ära tundnud ja uskunud

Variseride arusaam judaismist pani neid kindlalt uskuma, et Jeesus on väärusuline. Enda silmis olid nad õiged ja Jeesus vale. Nad pidid Jeesuse vaigistama ja kui see ei õnnestu, siis hävitama.

Iga usk on tundlik tõenäosusele, et just nemad on ainukesed, kelle poolel on Jumal ja sellepärast nõuabki see usk, et kõik teised on vaenlased, kes tuleb hävitada. Variseride näite põhjal võib aga näha, et selline vaimulik ülbus võib olla usu vaenlane. See võib olla ka Jumala vaenlane. Selline ülbus on vastuolus sellega, mida ütleb Piibel: “Õndsad on need, kes on vaimus vaesed” (Matteuse 5:3); “Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut” (Matteuse 7:1); “Tunnetus teeb suureliseks, aga armastus ehitab” (1. Korintose 8:1).

Kristlik kindlustunne on teistsugune. See ei ole mõistuse kindlus-tunne, sest meie mõistus jääb nii patu kui ka piiratud teadmiste ja arusaamise mõju alla. Arusaamine selle tähtsusest, mida Jeesus meie heaks tegi, muudab me südant. Armastus, mille leiame Kristuses, austab ja hindab armastuse lõputut saladust.