Sõnade mahedus

Igal suvel panin ma välja koolibri toidulaua. Ühel päeval tõstsin toidulaua tuppa, et täita see uuesti suhkruveelahusega, kuid ei viinud seda kohe õigele kohale. Ma kuulsin tiibade sahinat ja segadusseaetud linnukeste siutsumist. Koolibrid lendlesid ümber koha, kus tavaliselt rippus söögimaja. Üks lind istus mu pesunööri lähedale ja vaatas toidumaja suunas, olles otsustanud kannatlikult oodata, kuni toit tagasi tuuakse. Linnud ju vajasid toitu.

Palju tähtsamas mõttes on Piibel meie vaimulik toit. Me saame toitu kirikust, teistelt usklikelt, palvest ja usukirjandusest, kuid meie tõeline, eluandev toit tuleb Piiblist. Oma toidulauda otsivaid erutatud koolibreid vaadeldes mõtlesin sellele, kuidas ma ise käituksin, kui Piibel kaoks. Kas ma otsiksin seda niisama tõsiselt?

Kui ma lindudele nende toidulauda tagasi ei paneks, siis leiaksid koolibrid lõppude lõpuks teise koha, kust süüa saada. Kuid meie ei leiaks sellist vaimuliku toidu allikat, mis oleks sama mahe, rikas ja täiuslik nagu Jumala Sõna.