Ei mingeid piiranguid
Lugege Laul 18:1-20
Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti. (Laul 125:1)
Ma võtan osa meeste piibliuurimisrühma tööst. Üks meie põhireegleid on see, et mingi teema üle arutades võime kõigest vabalt rääkida.
Alguses leidsin, et mul on raske rääkida teistele oma kõige sügavamatest saladustest ja muredest. Aeg on edasi läinud ning ma olen palju avatum ja usaldavam. Kuid sellegipoolest tean, et ükskõik kes meie seast võib nõrkusehetkel teisi reeta. Seepärast usaldan ma vaid teatud piirangutega.
Jumala usaldamine ei ole selline. Minu usk Jumalasse on täielik. Seda usku ei saa kunagi reeta. Jumal juba teab mu sügavamaid saladusi, hirme ja patte. Mõnikord ei suuda me ennast panna nendest Jumalale rääkima, sest tunneme häbi või ei suuda iseendale andeks anda. Sellegipoolest meenutab Laul 18:31 meile. “Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.” Kuna Jumal armastab meid ja annab meile andeks, saame ka ise ennast armastada ja endale andeks anda. Selle kindlustundega võime ilma piiranguteta usaldada Jumalale kõik oma saladused ja vajadused.
Jumala usaldamine ei ole selline. Minu usk Jumalasse on täielik. Seda usku ei saa kunagi reeta. Jumal juba teab mu sügavamaid saladusi, hirme ja patte. Mõnikord ei suuda me ennast panna nendest Jumalale rääkima, sest tunneme häbi või ei suuda iseendale andeks anda. Sellegipoolest meenutab Laul 18:31 meile. “Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.” Kuna Jumal armastab meid ja annab meile andeks, saame ka ise ennast armastada ja endale andeks anda. Selle kindlustundega võime ilma piiranguteta usaldada Jumalale kõik oma saladused ja vajadused.
Cole Warner (Wisconsin, USA)