Valige tunnustamine

Ma lugesin spordiuudiseid, imestades selle üle, mis oli kriketivõistlusel juhtunud. "Muralitharan ei suutnud saavutada kümmet väravat", seisis artikli peakirjas. Muralitharan oli Sri Lanka kriketimeeskonna parim servija. Palju madalamal aga seisis märksa väiksema kirjaga, et Muralitharan oli sooritanud mitu viset. Minus tärkas viha. Miks oli pealkirjas keskendutud ainult sellele, millega servija ei saanud hakkama? Miks ei olnud spordireporter kiitnud meest selle eest, mis ta oli hästi korda saatnud?

Siis aga läksid mu mõtted tagasi eelmise õhtu juurde. Ma heitsin oma abikaasale ette, et ta oli unustanud poest ühe asja ostmata. Mu põsed tõmbusid punaseks, kui mulle meenus, et ma polnud teda isegi tänanud selle eest, et ta oli raske toidukoti trepist üles kandnud. Enne kui ma läksin oma abikaasa juurde, et ta käest andeks paluda ja teda tänada, palusin ma Jumalat, et tema aitaks mul meeles pidada, et ma peaksin pigem kiitma kui etteheiteid tegema, pigem tunnustama kui kritiseerima.