Rõõmu pärast palvetades

Kui ma olin nelja-aastane, siis mõistsin, et mu vanemad tegid jõulude ajal naabritele kingitusi. Umbes samal ajal avastasin ma jõululaulude laulmise. Mulle meeldisid lauludes sisalduvad lood ja ma õppisin nii palju laule selgeks, kui suutsin. Kui saabus meie perekonna aeg kingitusi jagada, siis nõudsin ma, et me ka laulaksime oma naabritele. Isa ja ema said aru mu soovist jõululaule laulda. Naabrid olid üllatunud, et väike poiss oskas nii palju jõululaule, kaasa arvatud "Valged jõulud". Kui ma mõtlen puhtale rõõmule, siis mõtlen ma kingituste tegemisele ja jõululaulude laulmisele meie naabrite eesaedades.

Paulus võis tunda sedasama, kui ta kirjutas oma erinevatesse kogudustesse kuuluvatele sõpradele. Sõpradele mõeldes tänas Paulus Jumalat nende eest ja palvetas nende eest. Kui me mõtleme jõuluajale, siis loodan ma, et meiegi tunneme piisavalt tugevat rõõmu, et peame peatuma ja tänama Jumalat selle eest, et ta saatis meile Kristuse. Ma loodan, et meil on rõõmu jõuludest, ajast, mida tähistada ja rääkida inimestele, et meie rõõmu allikaks on Jeesus Kristus, kes sündis Petlemmas. Me võiksime isegi laulma hakata!