Pagendus
Lugege Laul 137:1-4
Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud. (1. Moosese 3:23)
Ma tundsin ennast meie uues kogukonnas üksikuna. Ma olin ilma oma senisest ühiskondlikust tööst aiaklubis, sõpradest ja lastetööjuhi tööst.
Ma tundsin end pagendatuna. Uusi sõpru otsides läksin ma kogukonna koosolekule, kus kõneleja rääkis vaimulikest distsipliinidest, mõistest, mis oli mulle uus hoolimata sellest, et olin kogu elu aeg-ajalt kirikus käinud. Kõneleja loetles mitmeid vaimulikke distsipliine, selgitades: “Distsipliinid on asjad, mida me saame teha, et reageerida Jumala armastusele.” Mul puudusid tema mainitust kolm: kristlik väike rühm, igapäevane palve ja piiblilugemine.
Siis tutvustas üks uus sõber mind oma kiriku palverühmale. Ma olin üllatunud, leides, millise kire ja intelligentsiga need naised Piiblisse süvenevad. Kui nad palvetasid valjusti, siis ma kuulasin – ja õppisin palvetama. Ma hakkasin ka kodus Piiblit lugema ja palvetama. Peagi kutsusid mu uued sõbrad mind teenimises osalema. Jumal oli andnud mulle uue tööpõllu.
Pagendamine ei olnud Aadama ja Eeva loo lõpp. See oli kogu inimkonna uus algus. Ja minu “pagendus” oli mulle uueks alguseks.
Siis tutvustas üks uus sõber mind oma kiriku palverühmale. Ma olin üllatunud, leides, millise kire ja intelligentsiga need naised Piiblisse süvenevad. Kui nad palvetasid valjusti, siis ma kuulasin – ja õppisin palvetama. Ma hakkasin ka kodus Piiblit lugema ja palvetama. Peagi kutsusid mu uued sõbrad mind teenimises osalema. Jumal oli andnud mulle uue tööpõllu.
Pagendamine ei olnud Aadama ja Eeva loo lõpp. See oli kogu inimkonna uus algus. Ja minu “pagendus” oli mulle uueks alguseks.
Margaret Daubert (Washington, USA)