Sidruniabi
Lugege Kolossa 3:12-17
Ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks. (Heebrea 12:15)
Kui ma sõitsin oma lapsi koolist koju tooma, märkasin ma enda ees rohelist väikebussi juhtivat naist.
Bussi mõlemal küljel olid suured kollased sidrunikujutised, millele oli kirjutatud: “Kahjuks pean ma selle firmaga (automüügifirma nimi) äri tegema.” Sidrun ei väljendanud ainult naise arvamust oma sõiduki kohta, vaid samuti ta kibedat kogemust ja kibestumist selle auto ostmise pärast.
Mul oli sellest naisest kahju, sest mulle tundus, et ta elab andeksandmatuse külge seotud elu. Ma mõistsin teda hukka. Siis aga adusin, et ma ise ei ole sugugi parem. Ma tundsin viha ühe inimese vastu, kes oli mind mitu aastat tagasi solvanud. Minu kibeduseseeme kasvas hapuks viljapuuks. Paljud, kes mind tundsid, olid seda vilja maitsnud: minu inetuid, karme sõnu.
Tol õhtul ma palvetasin, tunnistades oma valu ja kibestumist. Kui Jumal täitis mu südame andestusega, siis tundsin, kuidas ta võttis minult andestamatuse. Kogu nädala jooksul, kui ma sõitsin oma lastele järele, peatusin ma selle naise auto kõrvale ja palvetasin ta pärast.
Mul oli sellest naisest kahju, sest mulle tundus, et ta elab andeksandmatuse külge seotud elu. Ma mõistsin teda hukka. Siis aga adusin, et ma ise ei ole sugugi parem. Ma tundsin viha ühe inimese vastu, kes oli mind mitu aastat tagasi solvanud. Minu kibeduseseeme kasvas hapuks viljapuuks. Paljud, kes mind tundsid, olid seda vilja maitsnud: minu inetuid, karme sõnu.
Tol õhtul ma palvetasin, tunnistades oma valu ja kibestumist. Kui Jumal täitis mu südame andestusega, siis tundsin, kuidas ta võttis minult andestamatuse. Kogu nädala jooksul, kui ma sõitsin oma lastele järele, peatusin ma selle naise auto kõrvale ja palvetasin ta pärast.
Tiffany Stuart (Colorado, USA)