Okkad
Lugege Matteuse 27:27-44
Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süü-tegude tõttu. (Jesaja 53:5)
Mõni aasta tagasi oma vanemaid külastades olin ma mures oma isa tervise pärast. Ta oli Alzheimeri tõve algstaadiumis ja tal hakkas ka silmanägemine kaduma.
Seal olles märkasin, et isa käel olid üsna suured kärnad. Aeg-ajalt need veritsesid veidi ja ta sügas neid. Ma küsisin, mis oli juhtunud ja isa vastas: “Oh, ei midagi.”
Ma käisin peale: “Isa, palun räägi, mis su käega juhtus?”
Lõpuks vastas ta vaikselt: “Ma tahtsin vaid korjata su ema jaoks ilusa roosi, kuid okkad torkasid mind.”
Isa kasvatas ilusaid roose. Nüüd ei näinud ta enam hästi, kuid okastest hoolimata tahtis ta kinkida oma naisele midagi ilusat. Isa teadis, et okkad torgivad, kuid ta oli valmis valu kannatama.
Sedasama tegi meie heaks Jeesus, kuid palju põhjalikumal viisil. Hoolimata ristil olemise valust, kannatas ta oma pruudi, kiriku, eest. Ta armastas seda nii väga.
Iga kord, kui ma küsin endalt, kas Jeesus armastab mind, mõtlen ma oma isale ja roosidele. Ta oleks olnud valmis ema heaks kõike tegema, nagu Jeesus teeks kõike minu jaoks.
Ma käisin peale: “Isa, palun räägi, mis su käega juhtus?”
Lõpuks vastas ta vaikselt: “Ma tahtsin vaid korjata su ema jaoks ilusa roosi, kuid okkad torkasid mind.”
Isa kasvatas ilusaid roose. Nüüd ei näinud ta enam hästi, kuid okastest hoolimata tahtis ta kinkida oma naisele midagi ilusat. Isa teadis, et okkad torgivad, kuid ta oli valmis valu kannatama.
Sedasama tegi meie heaks Jeesus, kuid palju põhjalikumal viisil. Hoolimata ristil olemise valust, kannatas ta oma pruudi, kiriku, eest. Ta armastas seda nii väga.
Iga kord, kui ma küsin endalt, kas Jeesus armastab mind, mõtlen ma oma isale ja roosidele. Ta oleks olnud valmis ema heaks kõike tegema, nagu Jeesus teeks kõike minu jaoks.
Martie Noll (Texas, USA)