Mitte üksi!
Lugege Laul 91
Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mida ma teen ega jäta tegemata. (Jesaja 42:16)
Olin töö asjus Lõuna-Koreas. Ma ei osanud korea keelt lugeda ega rääkida ning enamik korealasi, kellega ma kohtusin, ei saanud mu inglise keele dialektist aru.
Mul olid tõsised suhtlemisprobleemid. Kuna ma töötan telekommunikatsiooni-tööstuses, siis tundus see mulle iroonia – eriti siis, kui ma pidin iseseisvalt sõitma rongiga 200 kilomeetrit pealinna Seouli. Olin väga mures.
Jumal vastas mu vaiksele palvele: ma tundsin, et ei ole üksi. Peagi tuli abi naeratavalt noormehelt, kes mingil kombel taipas mu kimbatust. Improviseeritud märkidekeelega aitas ta mul osta vajaliku pileti ja hoiatas mind, kui ma mõni tund hiljem pidin rongilt maha minema. Ma ei unusta kunagi ta naeratavat nägu ja hämmastavat võimet tajuda mu vajadust.
Millal on Jumal saatnud ingli teid juhatama, lohutama või julgustama?
Jumal vastas mu vaiksele palvele: ma tundsin, et ei ole üksi. Peagi tuli abi naeratavalt noormehelt, kes mingil kombel taipas mu kimbatust. Improviseeritud märkidekeelega aitas ta mul osta vajaliku pileti ja hoiatas mind, kui ma mõni tund hiljem pidin rongilt maha minema. Ma ei unusta kunagi ta naeratavat nägu ja hämmastavat võimet tajuda mu vajadust.
Millal on Jumal saatnud ingli teid juhatama, lohutama või julgustama?
Roland Rink (Gauteng, Lõuna-Aafrika)