Me kukume, me tõuseme
Lugege Jesaja 43:1-7
Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku. (2. Korintose 4:8-9)
Ma olen üks tuhandetest, kelle elukorraldus Katrina orkaani ajal purunes.
Paljud meist kaotasid oma aastate jooksul muretsetud kodu ja asjad. Meie pered ja sõbrad läksid veevoogudes kaduma. Meie töökohad viidi üle teistesse linnadesse ja meil paluti otsekohe otsustada ajal, kui isegi lihtsad ülesanded tundusid tohutud.
Kaotustest hoolimata jääb täna Jumala ligiolu me hingevaikusesse. Jumalik kohaolu meie elus meenutab meile, et me oleme tõesti Jumala lapsed, seda eriti oma viletsuses.
Seepärast tõuseme me püsti ning liigume edasi usus ja usalduses, et Jumal viib meid edasi. Jumala armastuse valgus särab läbi me elumuredest ja -raskustest, kiirates lootust mitte ainult meie ellu, vaid ka pimedusega täidetud maailma.
Kaotustest hoolimata jääb täna Jumala ligiolu me hingevaikusesse. Jumalik kohaolu meie elus meenutab meile, et me oleme tõesti Jumala lapsed, seda eriti oma viletsuses.
Seepärast tõuseme me püsti ning liigume edasi usus ja usalduses, et Jumal viib meid edasi. Jumala armastuse valgus särab läbi me elumuredest ja -raskustest, kiirates lootust mitte ainult meie ellu, vaid ka pimedusega täidetud maailma.
Sheri Zehner (Louisiana, USA)