Jumala plaani järgides

Kui ma olin kaheksa aastat keskkoolis õpetajana töötanud, tahtsin ma sellest tööst loobuda. Kuid meie noorele perele oli mu palka vaja, seepärast jätkasin tööd, mis mulle enam ei meeldinud. Ühel päeval seisin ma oma elutoas ja nutsin. Meeleheidet tundes olin ma võtnud töölt vaba päeva. Mind valdas stress, sest mul oli liiga palju õpilasi, ma pidin liiga palju kontrolltöid parandama ja valitsuse juhtnööre täitma. Sel hetkel olin ma vihane Jumala peale, et ta mind ei päästnud ega aidanud mul teist tööd leida. Päeva jooksul aga leidsin ma lõpuks, et selle asemel, et järgida Jumala plaani minu elus, olin ma öelnud Jumalale, missugune see peaks olema. Ma otsustasin muuta oma palvet: selle asemel, et paluda: “Aita mind see töö maha jätta”, palusin ma: “Aita mind leida oma elueesmärk. Kui see on olla õpetaja, siis aita mind see omaks võtta.”

Ma ei leidnud uut tööd, kuid mu suhtumine õpetajatöösse paranes pikkamööda. Osa muutusest võib omistada uutele väljakutsetele, mis ma endale võtsin, näiteks korrektiivlugemise õpetamine raskustes olevatele teismelistele. Kuid ma usun, et enamik mu suhtumise muudatusest tuli arusaamisest, et ma täitsin Jumala plaani. Sageli tunnen ma ikka veel stressi ja väsimust, kuid nüüd vaatan ma iga päeva lootusega, teades, et Jumala plaani järgimine jätab igaühele meist uuenenud eesmärgi- ja rahutunde.