Tuule tiibadel sammudes
Lugege Laul 139:7-16
Sa sammud tuule tiibadel. (Laul 104:3)
Mu abikaasa lendab väikese eksperimentaallennukiga, mille ta ise ehitas.
Mõnikord, kui mul on julgust, lendan ma koos temaga. Madalal kõrgusel üle taeva lendamine on nagu tuule tiibadel lendamine. Lennuk sukeldub ja keerutab, meenutades mu elu langusi ja pöördeid, milles Jumal on olnud koos minuga.
Minu sukeldumised ja pöörded on samasugused nagu teistegi omad. Ma abiellusin inimesega, keda ma väga armastan ja austan. Me saime kaks toredat poega. Me saatsime nad kolledþisse alustama oma elu, jäädes ise tühja pessa. Järgnesid lapselapsed, haigused ja eakate vanemate eest hoolitsemine – tavalised asjad, mis määravad kindlaks eluetapid. Nendel etappidel oma sukeldumiste ja pööretega on Jumal kohal, ükskõik, kas me seda teame või mitte.
Väikeses lennukis istudes ja maa lapitekki vaadates tean, et Jumal sõidab alati kõrval – tuule tiibadel.
Minu sukeldumised ja pöörded on samasugused nagu teistegi omad. Ma abiellusin inimesega, keda ma väga armastan ja austan. Me saime kaks toredat poega. Me saatsime nad kolledþisse alustama oma elu, jäädes ise tühja pessa. Järgnesid lapselapsed, haigused ja eakate vanemate eest hoolitsemine – tavalised asjad, mis määravad kindlaks eluetapid. Nendel etappidel oma sukeldumiste ja pööretega on Jumal kohal, ükskõik, kas me seda teame või mitte.
Väikeses lennukis istudes ja maa lapitekki vaadates tean, et Jumal sõidab alati kõrval – tuule tiibadel.
Linda Cabe (Texas, USA)