“Just nagu”
Lugege Hesekieli 37:1-10
Otsekohe hüüdis lapse isa: “Ma usun, aita mind mu uskma-tuses!” (Markuse 9:24)
Jumal viis prohvet Hesekieli luudega täidetud orgu ja käskis teda nendele luudele prohvetlikult kuulutada.
Ma suudan ette kujutada Hesekieli peas keerlevaid mõtteid; tõenäoliselt tundis ta end veidi rumalana. Sellest hoolimata, just nagu uskudes, et see kuivanud luudest koosnev kuulajaskond saab teda kuulda, täitis Hesekiel Jumala käsku. Ja kui ta jätkas kuulutamist, muutusid need kuivanud luud elavateks inimesteks.
Huvitav, kui sageli tunnevad pastorid, et nad jutlustavad suletud kõrvadele ja kuivanud luudele? Sellegipoolest jätkavad nad jutlustamist.
Ma mõtlen pühapäevakooliõpetajale, kes seisab nihelevate, naeru kihistavate laste ees ja püüab meeleheitlikult neid vaos hoida. Ta surub alla oma kahtlused ja annab tundi, just nagu teaks ta, et see hakkab vilja kandma.
Samal viisil võivad mässumeelsete teismeliste vanemad kahelda oma lõplikus edus. Kuid nad jätkavad kangekaelselt, just nagu usuksid nad positiivsesse tulemusesse.
Ma olen jõudnud järeldusele, et nagu Hesekiel, peame meiegi meenutama endale, et me elaksime ja tegutseksime, just nagu oleks meil usku, kuni me usk kasvab tugevamaks.
Huvitav, kui sageli tunnevad pastorid, et nad jutlustavad suletud kõrvadele ja kuivanud luudele? Sellegipoolest jätkavad nad jutlustamist.
Ma mõtlen pühapäevakooliõpetajale, kes seisab nihelevate, naeru kihistavate laste ees ja püüab meeleheitlikult neid vaos hoida. Ta surub alla oma kahtlused ja annab tundi, just nagu teaks ta, et see hakkab vilja kandma.
Samal viisil võivad mässumeelsete teismeliste vanemad kahelda oma lõplikus edus. Kuid nad jätkavad kangekaelselt, just nagu usuksid nad positiivsesse tulemusesse.
Ma olen jõudnud järeldusele, et nagu Hesekiel, peame meiegi meenutama endale, et me elaksime ja tegutseksime, just nagu oleks meil usku, kuni me usk kasvab tugevamaks.
Doris L. Mueller (Missouri, USA)