Kas rikas?

Ma kuulsin lugu mehest, kes nõudis, et talle pandaks reisitðekid kirstu kaasa. Ma muigain selle katse üle pareerida ütlust: “Te ei saa seda endaga kaasa võtta.” Sellegipoolest olen ka mina püüdnud alati mõista Jeesuse kommentaari rikkuse kohta. Kuigi ma ei ole enamiku inimeste seisukohast rikas, on mul palju asju, millele Jeesus vaataks kui liialdusele. Kuid sellest hoolimata tunduks vastutustundetu kogu oma materiaalne vara ära anda. Kui ma olen juba vana ja pensionil, siis ei taha mu naine ja mina olla koormaks oma lastele, kes peaksid meid ülal pidades majanduslikesse raskustesse sattuma.

Ma arvan, et inimesed tunnevad, et see salm mõistab nad teatud mõttes hukka. Kui ma vaatan seda kogu peatüki seisukohalt, siis adun, et see ei ütle, nagu peaksime ilma ühegi sendita taevasse minema. Peatükk räägib sellest, kas me armastame rikkust ja vara rohkem kui Issandat. Meilt oodatakse, et me aitame puudust-kannatajaid, kuid samal ajal rahuldaksime ka omi vajadusi. Kuidas me leiame selle tasakaalu? Usu ja piiblilugemise kaudu saame meeles pidada, et peame lootma Kristusele, kelle juhtnöörid on alati usaldusväärsed.