Meie kalju, meie varjupaik

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 62

Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti. (Laul 73:26)

Hiljuti juhtus mul olema selline päev, et kõik, mida ma teha püüdsin, tundus minevat valesti. Kõik, mis ma tegin, kaasa arvatud katse olla rahulepitaja kahe poole vahel, tundus lõppevat suuremate komplikatsioonidega kui mu jõupingutuste algus. Olin äärmiselt pettunud ja mu enesekindlus oli väga madal, kuni mulle meenutati palves, et Jumal teab mu võitlusi ja on mu varjupaik.

62. Laulu alguses kirjeldab laulik, kes ilmselt tunneb end nõrgana ja täis kahtlusi, raskusi, millega ta kokku puutub, ja hüüab Jumala poole abi järele. Jumala omadusi loetledes väljendab ta rahu teadmises, et Jumal on ta varjupaik.

Kui me puutume kokku raskustega ja vangume edasi-tagasi eneseusalduse ja Jumalast sõltumise jõupingutuste vahel, siis võime ennast samastada laulikuga. Kui sageli olen ma ekselnud ja komistanud, püüdes kõike ise teha ja unustades kaasata Issandat, kuni olukord läheb mu kontrolli alt välja! Laul käsib meid: “Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette” (Laul 62:9). Kõigis oma läbielamistes meenutab Jumala poole pöördumine meile Jumala väge ning annab meile rahu teadmises, et Jumal armastab meid kõiki ja kannab meie eest hoolt.

Walter N. Maris (Missouri, USA)

PALVE:
Jumal, meie kalju ja varjupaik, aita meid iga päev usus kasvada. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Isegi siis, kui kõik läheb valesti, leiame rahu Jumala kohalolus.

PALVE TULIPUNKT:
Tunnustada Jumala väge ja armastust

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.