Jumala tiibade all
Lugege Apostlite teod 17:16-28
Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks. Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile. (Laul 91:9-10)
Mõni aeg tagasi lendasin ma Egiptusest Kairost Lõuna-Aafrikasse Johannesburgi.
Kui meeskond valmistus lendu-tõusmiseks, ilmus lennuki TV-ekraanile salm Koraanist. See oli palve, et Jumal aitaks meid turvaliselt sihtkohta jõuda.
Ma kuulsin, et keegi laulis kiidulaulu. Samuti märkasin, et minust paremal istuv noormees tegi ristimärgi, sellega viidates kristlikule palvele, millega ta palus turvalist reisi. Kaks erinevat inimest, moslem ja kristlane, väljendasid turvalist reisi paludes oma usku Jumalasse.
Sellel hetkel mõtlesin ma sellele, kuidas Jumal valvab selle lennu ja kõigi reisijate üle. Kui sageli otsustame me enne reisileasumist paluda Jumala kaitset ja juhtimist? Kui me seda teeksime, siis kuidas saaks me suhtlemine kaasreisijatega olla teissugune?
Ma kuulsin, et keegi laulis kiidulaulu. Samuti märkasin, et minust paremal istuv noormees tegi ristimärgi, sellega viidates kristlikule palvele, millega ta palus turvalist reisi. Kaks erinevat inimest, moslem ja kristlane, väljendasid turvalist reisi paludes oma usku Jumalasse.
Sellel hetkel mõtlesin ma sellele, kuidas Jumal valvab selle lennu ja kõigi reisijate üle. Kui sageli otsustame me enne reisileasumist paluda Jumala kaitset ja juhtimist? Kui me seda teeksime, siis kuidas saaks me suhtlemine kaasreisijatega olla teissugune?
Albert Isteero (Kairo, Egiptus)