Armkude
Lugege Johannese 20:24-31
Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Johannese 15:13)
“Issi, mis see on?” küsis Meaghan minu jalale osutades. “See on arm. Kui ma olin sinuvanune, siis kukkusin ma jalgrattalt.”
“Kas see teeb haiget?”
“Enam mitte.”
Meaghan sirutas oma sõrme aeglaselt välja ja puudutas hellalt vana haava.
Tema tahtmine mu haava puudutada meenutas mulle Toomast. Toomas oli oma uskmatuse poolest tuntud kahtleja, kuid aeg-ajalt esitame me kõik Jumalale küsimusi. Me palume: “Kui sa mind armastad, Jumal, siis kuidas sa lasid sellel juhtuda?” Me anname mõista, et elu peaks meie jaoks teistsugune olema, et me ei peaks kannatama. Kannatamine on aga osa elust. See oli osa Jeesuse elust. Mõned haavad on füüsilised, teised emotsionaalsed või vaimsed. Ükskõik, missugused need ongi, võime aastaid kanda haavu ja armid ei kao mitte kunagi. Me vaatame neid ja peame meeles, et olime kord haavatud. Kuid lõpuks võivad armid muutuda meenutusteks, et oleme tervendatud. Me tuletame meelde vaid seda, mida Jeesus meie heaks tegi.
Kui Toomas puudutas Jeesuse haavu, ei pidanud ta küsima, mis oli juhtunud. Haavad olid Jeesuse armastuse tõenduseks, see armastus oli suurem kui kõik ta kahtlused.
“Enam mitte.”
Meaghan sirutas oma sõrme aeglaselt välja ja puudutas hellalt vana haava.
Tema tahtmine mu haava puudutada meenutas mulle Toomast. Toomas oli oma uskmatuse poolest tuntud kahtleja, kuid aeg-ajalt esitame me kõik Jumalale küsimusi. Me palume: “Kui sa mind armastad, Jumal, siis kuidas sa lasid sellel juhtuda?” Me anname mõista, et elu peaks meie jaoks teistsugune olema, et me ei peaks kannatama. Kannatamine on aga osa elust. See oli osa Jeesuse elust. Mõned haavad on füüsilised, teised emotsionaalsed või vaimsed. Ükskõik, missugused need ongi, võime aastaid kanda haavu ja armid ei kao mitte kunagi. Me vaatame neid ja peame meeles, et olime kord haavatud. Kuid lõpuks võivad armid muutuda meenutusteks, et oleme tervendatud. Me tuletame meelde vaid seda, mida Jeesus meie heaks tegi.
Kui Toomas puudutas Jeesuse haavu, ei pidanud ta küsima, mis oli juhtunud. Haavad olid Jeesuse armastuse tõenduseks, see armastus oli suurem kui kõik ta kahtlused.
Jeff Adams (Arizona, USA)