Pesaehitaja

See pesa pidi kaduma. Emalind oli ehitanud oma pesa palgile, mis toetas mu tagaveranda katust. Palk oli linnupoegadele kuiv turvaline koht, kuid ma kujutasin ette lindude väljaheidetega kaetud põrandat. Ma koputasin pesa harjavarrega alla ning viskasin kuivanud muda, oksaraod ja nöörijupid prüginõusse. Kaks päeva hiljem ilmus samasse kohta uus pesa. Harja abil tegin ma linnu vaevarikka loominguga puhta töö. Mõni päev hiljem oli palgil jälle uus pesa.

Mu süda pehmenes, kui ma mõtlesin: Kui emalind on nii palju tööd teinud, kandes oksaraod ühekaupa kohale, ühe nokatäie kaupa muda palgi peale, siis võib-olla peaksin ma ta rahule jätma. Nii ma lõpuks tegingi.

Linnu visadus meenutas mulle lugu, mille Jeesus oma jüngritele rääkis. Lesknaine tuli oma probleemiga korduvalt kalgi südamega kohtuniku juurde. Naise pideva pealekäimise tõttu oli kohtunik lõpuks nõus ta juhtumi ära kuulama. Jeesus tõi selle näiteks, et meiegi peaksime pidevalt oma vajadused palves Jumala ette tooma. Kui naise korduv nõudmine pani hoolimatu kohtuniku lõpuks nõustuma, siis loomulikult ulatuvad meiegi pidevad palved armastava taevase Isa kõrvu. Sageli kaotame me julguse ja loobume palvetamast. Selle asemel käsib Luuka evangeeliumi lugu meid jätkata palvetamist ja mitte kunagi alla anda.