Mis siis on tegelikult tähtis?
Lugege Luuka 10:38-42
Aga Issand vastas talle: “Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa.” (Luuka 10:41-42)
Olles pärast viimast koolipäeva koju jõudnud, olid mu tütar ja poeg kooliaasta lõppemisest ja suvepuhkuse algusest vaimustatud.
Oma tunnistusi ja kiituskirju otsides olid nad oma koolikotid põrandale tühjaks puistanud. Otsides loopisid nad oma raamatud ja vihikud mööda tuba laiali. Ma ütlesin, et toas valitseb suur segadus ja käskisin selle korda teha. Mõni minut hiljem ütles mu abikaasa mulle vaikselt, et tütar oli lausunud: “Mul on tunnistusel kõik viied ja ema on hoopis toa pärast mures.” Tundsin oma käitumise pärast häbi. Selle asemel, et jagada lastega eduka kooliaasta õnnistust ja rõõmu, olin ma nendega hoopis segiaetud toa pärast riielnud.
Nagu Marta, kes oli kõige tähtsamast asjast kõrvale juhitud, olin minagi jäänud ilma võimalusest jagada oma perega seda erilist hetke. Ma mõtlesin sellele, kui palju kordi olin ma mööda lasknud sõnumi Jumalalt, sest oli hõivatud maailma muredega. Nüüd palvetan ma lakkamatult, et oleksin keskendunum ning ei laseks ennast Jumalalt saadud rõõmudest ja õnnistustest kõrvale juhtida.
Nagu Marta, kes oli kõige tähtsamast asjast kõrvale juhitud, olin minagi jäänud ilma võimalusest jagada oma perega seda erilist hetke. Ma mõtlesin sellele, kui palju kordi olin ma mööda lasknud sõnumi Jumalalt, sest oli hõivatud maailma muredega. Nüüd palvetan ma lakkamatult, et oleksin keskendunum ning ei laseks ennast Jumalalt saadud rõõmudest ja õnnistustest kõrvale juhtida.
Angela L. Burns (Illinois, USA)