Kas alistumine?

Huvitav, kuidas oleks viie tuhande söötmise lugu lõppenud, kui poiss oleks öelnud: “Ma ei anna teile kogu einet, vaid annan poole.” Kas siis oleks seda lugu üldse olnud? Üks asi, mis me sellest teada saame, on see, poiss andis ära kõik, mis tal oli. Andes ära kogu toidu, said nii poiss ise kui ka kõik teised söömiseks palju rohkem.

Mõnikord, kui ma mõtlen, et olen andnud oma probleemi või mure Jumala hoolde, mõistan, et ei ole oma murest täielikult lahti lasknud enne, kui näen, kuidas asjad kujunevad. Tõde on selles, et Jumal ei saa mu elus vabalt tegutseda enne, kui ma alistun ja seda kõikides olukordades.

Hea on anda kümnendik oma sissetulekust Jumalale, kuid Jumalale kuulub sada protsenti. Hea on anda seitsmendik oma ajast Jumalale, kuid see kõik on Jumala oma. Kõik on tema oma. Kui ma lõpuks saan selle selgeks, siis leian, et mul on kõike rohkem kui piisavalt – piisavalt aega, toitu, armastust, kõike. Jumal on kõik.