Pühakute ülistamine

Ma kasvasin üles denominatsioonis, mis ei tähistanud pühakute mälestuspäeva ja ma ei teadnud sellest midagi. Siis aga tutvustati mind sellega ja nüüd ootan ma igal aastal selle tähistamist.

Meie koguduse pastor ütleb, et ta armastab pühakute mälestus-päeva, sest see on hea aeg mõelda kõigile pühadele, kes on elanud enne meid, ja nendele, kes on avaldanud meie elule igikestvat mõju. Jutlustamise asemel pidas ta ühe kõige suuremat muljet avaldanud jumalateenistuse, mida ma olen oma elus kogenud. Pastor asetas altarile süütamata küünlad ning palus kogudusel tulla ette ja süüdata küünal nende elus olnud pühakute auks.

Mulle meeldis kuulata, kuidas mu sõbrad jagasid ükshaaval tänutundes meiega oma pühade inimeste nimesid. Isegi kui ma ei tunne inimesi, keda nad nimetasid, pean ma neist lugu ja armastan neid, sest nad on olnud osa mu sõprade elust. Ja ma mõistan, et ükskõik, mis usku me oleme, võime kõik osutada konkreetsetele inimestele oma elus, kes on toitnud meie usku, seisnud meie kõrval ja aidanud meid läbi elu minna. Samal viisil, nagu mu enda pühad on mind juhtinud, loodan ma, et minagi olen olnud ja olen ka edaspidi kellelegi juhiks.