Jumala tõotused

Üle kahekümne aasta olen ma palvetanud oma poja pärast, kes on alkohoolik ja narkomaan. Kui ta osaleb raviprogrammis, siis tundub, et ta on otsustanud muutuda ja anda oma elu Jumalale. Kuna ma olen selle eest nii kaua palvetanud, siis rõõmustan ja kiidan Jumalat. Kui mu poeg aga programmi lõpetab, satub ta jälle alkoholi ja narkootikumide küüsi ning minagi langen taas meeleheitesse. Kuid ma ei taha keskenduda oma poja käitumisele, ma tahan keskenduda Jumalale.

Heebrea 11:1 väidab: “Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.” See peatükk loetleb nii Jumala järgijate usutegusid kui ka katsumusi Vanas Testamendis. Nad näitasid üles kindlat veendumust, et Jumala tõotused täidetakse, sageli tõenduste kujul, millest võis eeldada vastupidist, ning kannatasid selle usu nimel. See on usk, mida minagi tahan kogeda.

Tegelik elu ei anna meile alati õnnelikku lõppu. Me ei tarvitse elada nii kaua, et näeme Jumala tõotuste täitumist, sellegipoolest võime olla kindlad, et me usk ei ole asjatu. Mul on usk, et ühel päeval naaseb mu poeg Jumala juurde ning ma asetan ta lõpuks täielikult Jumala kätesse. Kõigele vaatamata armastan ma oma poega. Ja samas saan ma aru, et sisemine muutumine on Jumala, mitte minu töö.