Kas liivalossid või lumememmed?

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Luuka 13:10-17

Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. (Ilmutuse 3:20)

Siin Lõuna-Aafrikas tähistame me jõuluid kesksuvepäikeses, sageli mererannas. Kuid sellel ajal peab olema midagi tähendus-rikkamat, mille üle mõtiskleda, kui seda on rannas liivalosside ehitamine lumememmede asemel, nagu seda saab teha põhja-poolkeral.

Võib-olla saab siin aidata lugu kõvera seljaga naisest. Oma tõvest hoolimata pidas ta tähtsaks käia sünagoogis Jumalat ülistamas. Nagu alati, ei jätnud Jeesus kasutamata võimalust näidata Jumala armastust ja väge. Ta kutsus naise ette ning asetas oma tervendavad käed naise ihule ja elule. See oli imeline! Siis aga tekkis probleem. Sünagoogiülem protesteeris, et Jeesus oli rikkunud seadust. Mida saame me sellest loost jõulude ajal õppida?

Me saame teada, et Jeesuse jaoks ei olnud olukord tema sünnist alates kuigi palju muutunud. Tema jaoks ei olnud ikka veel ruumi – ei olnud ruumi juhtide südames, et tunnistada, et imetegu oli sündinud. Ja kui me ei ole ettevaatlikud, siis ei jäta jõulu-eelsed askeldused me südames ruumi Jeesuse sünni imele. Igal aastal jõulude ajal seisame valiku ees, kas avada uks tervituseks või öelda, et pole ruumi.

Gavin Leverton (Kaplinn, Lõuna-Aafrika)

PALVE:
Sirge ja kõvera kehaga inimeste Jumal, aita meid alati teha oma südames ja elus Sinu jaoks ruumi. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kui me tuleme Jumalat ülistama, kas me eeldame siis, et kohtume Jumalaga, kes suudab rahuldada meie vajadusi?

PALVE TULIPUNKT:
Saada jõulude ajal millegi poolest targemaks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.