Igavesti ustavad

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 17

Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? (Laul 22:2)

Ma elan põhjamaises kliimas, kus talvepäevad on lühikesed ja kõledad. Tundub, et kuivanud, lehtedeta puude alastus süvendab viljatusetunnet veelgi. See aastaaeg meenutab mulle aega, mil eluraskused ja -vaevad paistsid suurtena. Ma olin töötu ja pidin vaba töökoha saamiseks konkureerima mitme taotlejaga. Olemasolev raha kadus väga kiiresti. Sõbrad püüdsid mind julgustada, kuid vaid vähesed andsid käegakatsutavat abi.

Veel enne, kui ma seda mõistsin, täitis mu elu depressiooni- ja heidutuselaine. Ellujäämisest sai igapäevane eesmärk ja mu ellujäämistahe kahanes koos päevavalguse lühenemisega. Tundus, et mind vallutab pimedus.

Olles juba aastaid olnud jumalariigi töötegija, leidsin, et mu olukord on lausa hirmuäratav ning ma pöördusin jõu saamiseks palve ja Pühakirja poole. 22. Laulus leidsin ma sõnad, mis peegeldasid mu tundeid. Nagu psalmist, tundsin minagi end mahajäetuna ja hüüdsin Jumala poole. Palvetamise ja Pühakirja lugemise kaudu leidsin ma kinnitust, et Jumal on minuga. Jumala ustav ligiolu kandis mind sellest kõledast kogemusest läbi.

Depressioon ei kadunud otsekohe. Mu olukord ei muutunud otsekohe paremaks. Kuid Jumala ustavus oli eeskujuks mu enda ustavusele. Pikkamööda, päev päeva järel kasvasin ma kindlus-tundes ja usus, et meie Issand juhib mind uutele teenimiseteedele.

Gale Richards (Iowa, USA)

PALVE:
Jumal, tänu Sulle Sinu ustavuse eest. Aita meidki olla ustav nii Sind kui ka teisi teenides. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kuna Jumal on ustav, saan ka mina olla ustav.

PALVE TULIPUNKT:
Need, kes võitlevad depressiooniga

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.