Kibestumise raskus

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Efesose 4:25-5:2

Ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks. (Heebrea 12:15)

Kakskümmend aastat tagasi oli mänd meie eesaias tilluke puuke, mida tuli mahatallamise eest ümmarguste kivide ringiga kaitsta. Nüüd varjab see puu meie maja. Hiljutise talvetormi ajal vajusid selle madalamad oksad jää ja lume raskuse all vastu maapinda.

See raskuse alla vajunud puu oli pilt kristlasest sellisena, nagu ma olin. Aastaid olin ma talunud solvanguraskusi, kui ma olin laps, ja ema surma tõttu ajal, kui ma õppisin ülikoolis. See kurnas mu jõudu ja takistas mind usus kasvamast. Ma lasin vihal ja solvumisel muutuda kibestumiseks. Selle asemel, et tõsta pilk üles Jumala poole, kes kasutas meie katsumusi meie kasuks, kahtlesin ma oma taevase Isa headuses.

Kui päike lõpuks jää ja lume sulatas, seisis me mänd sama sirge ja võimsana nagu enne tormi. Erinevalt puust saame valida, kuidas me reageerime valusatele olukordadele. Me võime valida elu kibestumise raskuse all või lubada Jumala armastusel sulatada jää, et saaksime sirgelt seista. Kibestumine saab meilt röövida Jumala ligiolu tundmise. Jumalale avatuks jäämine ja Jumala igavesse armastusse uskumine toovad suurt jõudu ja sügavat rõõmu.

Teresa Dickhoner (Ohio, USA)

PALVE:
Taevane Isa, vabasta meid igasugusest kibestumisest, mis on jäänud me südamesse. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Jumal pakub meile kergenemist kibestumise raskusest.

PALVE TULIPUNKT:
Keegi, kes on kibestunud

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.