“Jumal on just siin”

Mu nooremal vennal Alanil oli Downi sündroom ja ta suri neli kuud enne oma viiekümnendat sünnipäeva. Ta kartis äikest. Ema õpetas Alanit, et kui äike läheneb, siis pangu ta oma käsi südame peale ja öelgu: “Jumal on just siin.” Pärast ema surma tuli Alan üks kord nädalas ööseks meie perekonna juurde. Kui torm oli lähenemas, tuli Alan meie juurde ja ütles: “Jumal on just siin.” Siis rahunes ta maha. Kui torm oli möödas, tuli Alan taas meie juurde ja ütles: “Alaniga on kõik hästi.”

Millise imelise usupildi andis Alan meile! Kui meid ähvardavad elutormid, siis saame järgida Alani eeskuju ja pidada meeles, et “Jumal on just siin”, iga päev otse meie südames. Ja kui me usume sama tugevasti nagu Alan, siis ütleme ka meie isegi rasketel aegadel: “Minuga on kõik hästi.”