Meie õnnistused

Paastuajal panen ma iga päev purki münte meenutamaks Jumala õnnistusi. Kristlik heategevusorganisatsioon andis soovitusi igaks päevaks: “Pange münt iga sokipaari eest, mis teil on.” Ma lugesin üle, et mul on kaheksa paari sokke ja mõtlesin siis lastele, kes mõnes maailmaosas käivad paljajalu. Järgmisel päeval panin ma purki raha iga söögikorra eest, mis mul tol päeval oli, meenutades, et paljud inimesed nälgivad ja surevad näljasurma. Jeesus rääkis Inimese Pojast, kellel ei olnud kohta, kuhu oma pea panna, (Vt Matteuse 8:20), seepärast lugesin ma ühel päeval üle mu kodus olevad voodid ja panin igaühe eest raha. Mul on palju asju, mille eest tänulik olla: puhas vesi, toit, riided, katus pea kohal, töökoht, elekter, gaas, rahu, vabadus.

Jeesus samastas ennast nendega, kellel oli väga vähe. Ta sündis ju loomalaudas, imikuna oli ta põgenik. Täiskasvanuna ei olnud tal oma kodu; oma kodulinnas ei tunnustatud teda ja lõpuks suri ta linna prügimäel. Ta teenis igasuguseid inimesi, kuid eriti muretses ta vaeste pärast.

Kui palju olen ma ise valmis andma? Paastuaja lõpus võtan ma kogutud raha ja saadan heategevuseks. Kuid võrreldes kõigega, mis Jumal on mulle andnud, on see väga väike summa.