Valguse poole sirutudes
Lugege Johannese 1:1-5
Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. (Johannese 1:5)
Kui mu naisel avastati rinnavähk, siis suundus me esialgne jutuajamine haiguse- ja surmapimeduse poole. Kui ta mõtles võimalustele, mis tema ees seisid, kaasnesid sellega pisarad, hirm ja võitlused.
Siis aga välgatas valgus. Kui mu abikaasa pööras oma tähelepanu tervenemisele, hakkas pimeduses kasvama valgus. Inimesed väljendasid toetust ja palvetasid ta eest ning tänu sellele muutus järjest valgemaks. See andis meile lootust. Inimesed tõid raamatuid ja muud teavet, mis aitasid mu naisel liikuda pimedusest valgusesse. Usk Jumalasse andis talle veendumuse, et vähk ei saa tema elu üle otsustada. Jumala tervendamine saab tema valguseks pimeduses.
Kui mu abikaasa advendiajal kodus tervenes, kasvas me pere armastuses üksteisele lähemale. See aeg omandas uue tähenduse. Igal pool oli rikkalikult Jumala armastust – jõuluaja valguses, helides ja lõhnades.
Nagu Johannes kuulutas juba sajandeid tagasi, ei saa pimedus valgusest võitu. Jumala valgus on armastus – tuli, valgustus, tants – see võimaldab meid uskuda oma Looja kirkusesse. See valgus muudab ka meie pimedad kohad Jumala väe säravaks eeskujuks.
Kui mu abikaasa advendiajal kodus tervenes, kasvas me pere armastuses üksteisele lähemale. See aeg omandas uue tähenduse. Igal pool oli rikkalikult Jumala armastust – jõuluaja valguses, helides ja lõhnades.
Nagu Johannes kuulutas juba sajandeid tagasi, ei saa pimedus valgusest võitu. Jumala valgus on armastus – tuli, valgustus, tants – see võimaldab meid uskuda oma Looja kirkusesse. See valgus muudab ka meie pimedad kohad Jumala väe säravaks eeskujuks.
Todd Outcalt (Indiana, USA)