Pidusöögist ilmajäämine

Kui ma pärast õhtusööki lauda koristasin, helises telefon. See oli mu sõbranna Syl. “Marion, ma istun ja ootan teid. Kas sa unustasid selle ära?” Oh ei! Syl oli kutsunud mind abikaasaga enda juurde õhtust sööma ja kui Syl valmistab süüa, siis on see pidusöök! Me olime selle ära unustanud, kuid mitte sellepärast, et ei tahtnud minna, vaid sellepärast, et meil oli olnud liiga kiire, et seda meeles pidada. Me unustasime, et oli teisipäev, ja tavaliselt õhtustasime me sel päeval koos. “Palun südamest andeks!” Ka sõbranna oli pettunud, kuid ta läks välja ning kutsus kaks lähedal elavat sõpra nautima seda maitsvat toitu, mille ta oli meie jaoks valmistanud.

Palju tähendusrikkamal viisil on Jumal valmistanud meie jaoks pidusöögi. Need, kes iga päev siinseid mõtisklusi loevad, on juba saanud maitsta Jumala laua ääres pakutavaid õnnistusi. Kuid mõnikord on mul liiga kiire – ja ma jään pidusöögist ilma. Kui mu sõbranna meid uuesti kutsub, siis läheme kindlasti. Ja ma ei kavatse oma elu nii palju üle koormata, et jätan ennast ilma oma igapäevasest pidusöögist Jumalaga.