Oma ebaõnnestumiste tunnistamine
Lugege 1. Moosese 3:8-13
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1. Johannese 1:9)
Kui meie poeg Rob oli umbes kuuene, viisin ma teda esimest korda keeglit mängima.
Algaja kohta mängis ta üsna hästi, ta sai isegi ühe tabamuse. Kuid teise mängu ajal ta käsi väsis ja enamik palle suundus vastu renni. Pärast umbes neljandat-viiendat ebaõnnestunud palli pöördus ta kibedas pettumuses ringi, lõi palli ja küsis: “Issi, kas ma tohin Jumalat süüdistada?”
See ajas mind naerma, kuid pani mõtlema nendele arvukatele kordadele minu elus, kui ma ei olnud teinud hästi, aga püüdsin veeretada oma teod kellegi teise peale – isegi Jumala peale. Kas pole me seda teinud aegade algusest peale? Seda tegid juba Aadam ja Eeva. Pole ju sugugi kerge tunnistada, et oleme jätnud nii iseenda kui ka Jumala ootused täitmata.
Piibel räägib meile siiski, et kui me tunnistame oma patud ja puudused, siis annab Jumal meile andeks ja me saame värske alguse. See algab sellega, et me võtame endale vastutuse oma läbi-kukkumiste ja sõnakuulmatuse pärast.
Kas teiegi vajate täna uut algust?
See ajas mind naerma, kuid pani mõtlema nendele arvukatele kordadele minu elus, kui ma ei olnud teinud hästi, aga püüdsin veeretada oma teod kellegi teise peale – isegi Jumala peale. Kas pole me seda teinud aegade algusest peale? Seda tegid juba Aadam ja Eeva. Pole ju sugugi kerge tunnistada, et oleme jätnud nii iseenda kui ka Jumala ootused täitmata.
Piibel räägib meile siiski, et kui me tunnistame oma patud ja puudused, siis annab Jumal meile andeks ja me saame värske alguse. See algab sellega, et me võtame endale vastutuse oma läbi-kukkumiste ja sõnakuulmatuse pärast.
Kas teiegi vajate täna uut algust?
Tony Holifield (Arkansas, USA)