Andke vabaks!
Lugege Luuka 12:22-26
Aga Jeesus ütles jüngritele: “Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda, sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas!” (Luuka 12:22-23)
Ühel pühapäevahommikul istusin ma kirikus, mõeldes sellele suurele tööülesandele, mida ma pidin täitma.
Isegi kui ma olin siin viibides õnnelik, ei suutnud ma neist muremõtetest vabaneda. Mul hakkas just üks oluline tähtaeg lähenema ja ma muretsesin lisaväljakutsete pärast, mis mul paari nädala pärast ees seisid. Mingil põhjusel olin ma nendest muredest hõivatud ega suutnud kuidagi jumalateenistusesse süveneda. Ma püüdsin endale öelda, et mu mured ei ole kuigi tähtsad ja võivad esmaspäevani oodata. Ma üritasin neid Jumala hoolde anda ja rahu leida.
Kui ma kirikupingis istusin, meenus mulle lõpuks pühakirjasalm: “Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest” (Matteuse 6:34). Ma adusin, et olen hõivatud oma vastutustundest ja iseenese tähtsusest. Lõpuks mõistsin, et tegelikult ei olnud ma ise vastutav ja Jumal aitab mind mu tööga õigel ajal toime tulla. Oma muredest vabanedes lasen ma Jumalal nende eest hoolt kanda ja mina saan kogu südamest Jumalat ülistada – “vaimus ja tões” (Johannese 4:23).
Kui ma kirikupingis istusin, meenus mulle lõpuks pühakirjasalm: “Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest” (Matteuse 6:34). Ma adusin, et olen hõivatud oma vastutustundest ja iseenese tähtsusest. Lõpuks mõistsin, et tegelikult ei olnud ma ise vastutav ja Jumal aitab mind mu tööga õigel ajal toime tulla. Oma muredest vabanedes lasen ma Jumalal nende eest hoolt kanda ja mina saan kogu südamest Jumalat ülistada – “vaimus ja tões” (Johannese 4:23).
Doug Brown (Illinois, USA)