Usk ja teod

Mul oli vaba päev ja ma veetsin sellest suure osa lähedalasuvas linnas asju ajades. Kojusõitmiseks kulus palju aega, sest mul tuli liikluses sageli peatuda või teeremondi tõttu oodata. Sellegipoolest ei lasknud üks liikleja ennast ummikutest häirida. Ta sööstis autode vahel ilma suunatuld näitamata, ületas väikelinnades kiirust ja möödus keelatud alal teistest sõitjatest. Selle mehe sõidustiil häiris mind, kuid veel kurvemaks tegi mind asjaolu, et tema auto tagaosas seisis nähtaval kohal populaarne kristlik sümbol, kala. Ma mõtlesin: Mida küll räägib selle inimese juhtimisstiil teistele kristlastest ja meie usu mõjust meie eluviisile?

Siis aga mõtlesin ma sedasama iseenda kohta. Ma tunnistan, et olen kristlane, kuid kas see on nähtav ka minu elus? Kas teised saavad öelda, et ma olen kristlane, vaadates, kuidas ma autot juhin, teisi inimesi kodus ja tööl kohtlen ehk kui kannatlikult või kannatamatult ma poekassas järjekorras ootan? Jaakobuse 2:26 ütleb, et usk ilma tegudeta on surnud. Ma tahan, et minu usk Kristusesse saaks mu tegudes elavaks, nii et kõik seda näeksid.