“Ärge kartke”

Minu jaoks on maailm hirmuäratav koht. Õiguskaitseametnikud kinnitavad, et kuritegevus on hakanud vähenema, kuid nii kohalikest kui kaugematest päevauudistest tundub, et kuritegevus hoopis kasvab. Mulle näib, et just siis, kui ma hakkan ennast turvaliselt tundma, toimuvad taas terroriaktid. Pidevaks probleemiks on tervise- ja majanduslikud mured ning kõige tipuks puutume me Kansases, piirkonnas, kus ma elan, igal aastal kokku tormiohuga.

Piiblisündmuste ajal võitlesid inimesed samasuguste problee-midega, kaasa arvatud loodusõnnetused. Üks selline olukord tekkis pärast seda, kui Jeesus jättis oma jüngrid, et minna üksinda mäele palvetama. Jüngrid püüdsid tormi ajal üle järve sõita. Kui nad püüdsid vastutuult sõuda, tuli Jeesus järveveel kõndides nende poole. Kui mehed hakkasid karjuma, arvates, et näevad tonti, kõnetas Jeesus neid ja käskis mitte karta. Niipea kui Jeesus paati astus, torm rauges.

Minagi pean kogu aeg kuulma oma südames sõnu “Ära karda”. Ma leian, et Kristuse arm, armastus, halastus ja vägi aitavad mul hirmu ajal toime tulla. Kristuse ligiolu tundmine lubab meid seista silmitsi elu hirmuäratavate hetkedega kindlustundega, et me ei ole üksi. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, me oleme alati koos temaga.