Sõpru valides

Lapsevanematena rõhutame abikaasaga oma lastele, kui tähtis on valida jumalakartlikke sõpru. Me laseme neil valida sõpru, kes on valmis jagama nii nende rõõme kui võitlusi. Me tahame, et neil oleksid vankumatud sõbrad – inimesed, kellele nad saavad alati igas olukorras toetuda. Meile kõigile on oluline valida jumalakartlikke sõpru, kes meid üles tõstavad ja julgustavad. Sellegipoolest vajame niisuguseid sõpru, kes ei karda meile seda öelda, kui me hakkame Jumala teelt kõrvale kalduma, ja juhatavad meid armastusega õigele teele tagasi.

Mind on õnnistatud sellise sõbraga. Kui mul on vaja, et keegi palvetaks mu eest või lihtsalt kuulaks mu rõõme ja muresid, siis on just tema see, kellele ma helistan. Ma pöördun sageli tema poole, et saada tarku ja jumalakartlikke nõuandeid. Ma võin arvestada sellega, et ta julgustab mind, kuid ühtlasi tean, et kui vaja, siis suunab ta mind õrnalt tagasi õigele teele. Tõelised sõbrad, keda me soovime nii endale kui oma lastele, demonstreerivad nii selliseid omadusi kui ka neid, mis on mainitud 1. Korintose 13. peatükis.

Meil ei ole suuremat sõpra kui Kristus. Sellegipoolest saadab Jumal me teele jumalakartlikke inimesi, et me nendega sõpradeks saaksime. Me saame olla tänulikud nende eest ja samuti nende mõju eest me elule. Meie kui Kristuse järgijate privileeg on omakorda olla teistele samasugune sõber.