Lihtsalt mina ise

Kui ma olin noorem, siis arvasin, et selleks, et inimesed mind armastaksid, peab mul olema elus tähtis roll. Ma püüdsin alati väga hea välja näha, kulutades oma välimusele tunde. Ma igatsesin, et iga rühm, kellega kokku puutun, võtaks mind omaks – teised õpilased ja inimesed igasugustel ühiskondlikel kogunemistel. Sellegipoolest tundus, et tohututest jõupingutustest hoolimata oli mul raske olla ümbritsevate inimeste meele järgi. Selle tulemusena tundsin ennast järjest kohmakama, tagasihoidlikuma ja vastuvõtmatumana. Ma ootasin innukalt teistelt märke, mis näitavad, et nad peavad mind kellekski tähtsaks.

Kuid Piiblit uurides avastasin ma Jumala viisi iseenda mõõtmiseks. Kui ma püüdsin kõigepealt täita Jumala tahet, siis muutusin vähem kohmakaks. Aastate jooksul omandasin ma rohkem enesekindlust. Tundus, et see juhtus loomulikul viisil, lihtsalt oma prioriteete muutes. Ja selle asemel, et teistelt heakskiitu otsida, õppisin ma pikkamööda sirutuma Kristuse armastuse ja tunnustuse järele. Lõpuks muutusin ma rahulikumaks ning ei muretsenud enam oma imago ja staatuse pärast. Olles Jumala armastuse poolt muudetud, leidsin ma palju sõpru, jäädes lihtsalt iseendaks.