Palvete kirjutamine

Ma pean raamatut, milles olen oma palved kirja pannud. Raamat ei ole midagi erilist – väike spiraaliga märkmik, üsna kulunud. Ma kirjutan sellesse palvesoovid ja tänud Jumalale. Hakkasin seda tegema umbes kümme aastat tagasi, kui lugesin raamatut palve kohta. Autor soovitas palved kirja panna, selle meetodiga suurendades oma keskpunkti ja kavatsust. Ma kirjutan palveid teemadel, mis mulle muret valmistavad ning pean spetsiaalsete õnnistuste ja meeldivate üllatuste nimekirja, mille eest olen tänulik.

Aus olles pean tunnistama, et mul on palju rohkem palvesoove kui tänupalveid. Ma kaldun rohkem oma soove loetlema kui Jumala imelisi tegusid kirja panema. Kümme pidalitõbist on täiesti minu moodi (Luuka 17), sest ma tänan ilmselt üks kord kümnest, kuna võtan Jumala õnnistusi loomuliku asjana.

Nüüd, kui ma loen uuesti üle need palved, mis väljendasid hirmu ja muret, mõistan, et Jumal on neile kõigile vastanud. Mõned palved on vastatud nii, nagu ma lootsin. Teiste puhul õnnistas Jumal mind ootamatul viisil. Mõned palved on siiski vastamata. Iga kirjapandud palve korral on Jumal mind armastuse, halastuse ja kaastundega puudutanud.