Iluga õnnistatud

Ma elan Lõuna-Aafrikas ilusas Kaplinnas. Kui olen lapsed kooli viinud, lähen ma koduteel sageli Lauamäe (Table Mountain) nõlvadel asuvasse botaanikaaeda. Enne tööpäeva algust veedan ma seal pool tundi jalutades ja Jumalaga osaduses olles.

Jalutades naudin ma värsket õhku, päikesepaistet ja oma liikuva keha rütmi. Ma olen läbi imbunud meelte naudingust: päikesevalguse helgist veepinnal, punasest välgatusest, kui nektarilind üle mu teeraja sööstab, taimede rikkalikust lõhnast ja lindude hüüatustest, mis õhku täidavad. Eresinise taeva taustal kõrgub Lauamägi oma valge pilvelinikuga.

Ma jalutan seal peaaegu iga päev. Kui sajab vihma, siis naudin ma vihmapiisku oma näol, teades, et meie kuivas kliimas tähendab vihm elu. Ma tulen alati koju värskena. Mu keha on jalutuskäigust energiat saanud, meeleolu paranenud, lootus uuendatud ja mu süda rõõmustab selle maailma ilu pärast, mille Jumal on meile andnud. Ma olen tänulik nende eest, kes töötavad selle ilusa koha säilitamise eest ja viisi eest, kuidas Jumal mu vaimu selle läbi toidab. Ma olen tänulik nii selle kui teiste viiside eest, mille kaudu Jumal minuga räägib.