Hädaohust päästetud
Lugege Laul 40:1-18
[Ta] tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud. (Laul 40:3)
Ma jalutasin koos isaga piki jõekallast. Olin tollal kolmeaastane ega osanud ujuda. Impulsi ajel hüppasin ma vette. Ma ei näinud midagi.
Ma ei saanud hingata. Mul polnud aimugi, kuidas ülespoole saada. Otsekui eikusagilt sirutus alla tugev käsi ja tõmbas mind välja. Me leidsin ennast turvaliselt oma isa armastavate käte vahelt.
Palju kordi olen ma teinud oma elus midagi impulsiivset, otsides jõukust, ühiskondlikku seisundit või armastust. Nagu siis, kui ma olin kolmene, olen ma leidnud ennast üle pea sees olevat, hirmunud, segadusse aetud ja üksi. Kord hakkasin ma äkilise tuju ajendil tegema koostööd ebaausate inimestega. Ma kaotasin kogu oma raha ja mu abikaasa andis sisse lahutusavalduse.
Ma kahetsesin tehtut. Ma hakkasin palvetama. Ma otsisin Pühakirjast Jumala vastust. Ma otsisin pastorilt nõuannet. Lõpuks hakkasin nägema, et kuigi ma olin oma elu ära rikkunud, andis Jumal mulle andeks. Isegi olukorras, kus kõik oli läinud, leidsin ma, et mu süda on täidetud Jumala rahuga. Ma olin turvaliselt Jumala armastavate käte vahel.
Ükskõik, kui kaugele me eksleme, toob Jumal meid õigele teele tagasi. Kui me otsime palve, piibliuurimise ja mõtisklemise kaudu Jumalat, siis vabastab ta meid uhkusest, saamahimust ja isekusest ning asetab me jalad kindlale, Kristusele pühendatud elukaljule.
Palju kordi olen ma teinud oma elus midagi impulsiivset, otsides jõukust, ühiskondlikku seisundit või armastust. Nagu siis, kui ma olin kolmene, olen ma leidnud ennast üle pea sees olevat, hirmunud, segadusse aetud ja üksi. Kord hakkasin ma äkilise tuju ajendil tegema koostööd ebaausate inimestega. Ma kaotasin kogu oma raha ja mu abikaasa andis sisse lahutusavalduse.
Ma kahetsesin tehtut. Ma hakkasin palvetama. Ma otsisin Pühakirjast Jumala vastust. Ma otsisin pastorilt nõuannet. Lõpuks hakkasin nägema, et kuigi ma olin oma elu ära rikkunud, andis Jumal mulle andeks. Isegi olukorras, kus kõik oli läinud, leidsin ma, et mu süda on täidetud Jumala rahuga. Ma olin turvaliselt Jumala armastavate käte vahel.
Ükskõik, kui kaugele me eksleme, toob Jumal meid õigele teele tagasi. Kui me otsime palve, piibliuurimise ja mõtisklemise kaudu Jumalat, siis vabastab ta meid uhkusest, saamahimust ja isekusest ning asetab me jalad kindlale, Kristusele pühendatud elukaljule.
William R. Nesbitt (California, USA)