Ootamine ja uuenemine

Mõni aasta tagasi mõistsin, et ma veedan suure osa oma nädalast lihtsalt oodates: järjekordades, ametiasutustes, liikluses. Tegelikult olin ma harjunud ootama, kuid ei olnud selle aja kasutamiseks midagi asjalikku teinud. Ootamine ei tarvitse siiski olla sama, mis mitte midagi tegemine. Ma adusin, et ootamine on võimalus pöörata tähelepanu kõrge- matele ideaalidele või Jumalale. Ma hakkasin kasutama ooteaega lugemiseks, palvetamiseks või mõtisklemiseks.

Oma kiire tempoga maailmas tunneme sageli, et meil ei ole aega oodata, kuigi meil on seda palju. Meie mure ei tohiks olla ootamine, vaid pigem see, mida ootamise ajal teha.

Prohvet Jesaja ütles, et Jumalat oodates saame uut rammu. Kui me pöörame oma tähelepanu Jumalale, siis avastame, et meie sisemine mina saab värskendatud. Jumal ei ela me sees mitte ainult meie aktiivsel, vaid ka vaiksel ajal. Kui me puhkame Jumala ligiolus, suurendame oma jõudu.