Ebaõiglus!

Eile olin ma laisavõitu. Ma ärkasin hilja üles ja mul kulus päevaks valmistumiseks kaua aega. Selleks ajaks, kui ma lõpetasin pesupesemise ja hakkasin pesu välja riputama, oli juba keskhommik. Sel aastaajal sajab meil pärast lõunat peaaegu iga päev. Nagu harilikult, sadaski vihma, ja selleks ajaks, kui ma pesu tuppa tõin, ei olnud mu riided ära kuivanud. Täna otsustasin ma paremini tegutseda. Ma tõusin vara üles, asusin kohe tööle ja viisin pesu õigel ajal välja kuivama. Ja mis siis juhtus? Täna tulid pilved varakult taevasse ja äikesevihm algas juba enne keskpäeva. Ilma mõtlemata hüüdsin ma: “See ei ole õiglane!” Pilved aga ei kuulanud ja vihma muudkui sadas.

Ma olen alati tundnud teatud sarnasust Iiobiga, kes selgituse saamiseks Jumala poole hüüab. Tema olukord oli muidugi palju tõsisem kui minu oma. Kuid nagu Iiob, tahan minagi, et elu oleks õiglane, igati õiglane, et kõik saaksid seda, mis nad on ära teeninud ja just siis, kui nad arvavad, et on selle ära teeninud. Jumala õiglus on aga saladus, mis ületab igasuguse selgituse. Elu ei ole väljamõõdetud autasude ja karistuste küsimus, vaid sisevaatluse, aukartuse ja lõpuks tänu teema.