Koht teie jaoks

Isa oli alati meie perekonna kokkusaamiste tuumaks, erinevustest hoolimata hoidis ta meid koos. Ta koostas plaa- nid ja me tegutsesime kõik koos, et neid ellu viia. Pärast isa surma oleme mu ema, õed ja mina eraldi elama asunud. Kuigi me oleme nüüd kõik täiskasvanud ja elame oma perekonnaelu, püüame siiski üksteist oma noorpõlvesilmade läbi vaadata ja meenutame, kuidas me tollal üksteisega seotud olime. Me hak- kasime omavahel juhipositsiooni pärast võistlema. Selle asemel, et ühise eesmärgi nimel koos tegutseda, on kõigil oma ideed, kuidas perekonna kokkusaamisi ja suhteid – meie perekonna tulevikku – kõige paremini korraldada.

Perekonna praeguse olukorra üle mõtiskledes lugesin ma Johannese 14:1-7. Ma mõtlesin sellele, kui ainulaadsed me kõik oleme ja imestasin: “Kuidas saab olla ainult üks tee, mis viib Jumala juurde?” Me kõik korraldame oma elu erinevas suunas ja kaht ühesugust inimest pole olemas. Me kõik oleme kutsutud järgnema Jumalale, kuid indiviididena oleme kutsutud kasutama oma andeid ja oskusi Jumala ainulaadseks teenimiseks. Siis adusin, et Jumala juurde viib tõepoolest ainult üks tee. See tähendab, et on olemas üks tee, mis juhib meid Jumala poole, kuid me liigume sellel teel erinevalt ja saame kokku alles tee lõpus.