Tõeline tõotatud maa

Surmväsinuna komberdasin ma südaöösel pärast mitu tundi kestnud sõitu bussist maha ja võtsin endale toa odavasse hotelli. Ma olin 18-aastane ja kogu mu varandus oli mu seljakotis. Kui saabus koidik, heitsin ma toaaknast esimese pilgu Kaljumäestikule. Ma olin kindel, et olen leidnud tõotatud maa, mis erines tunduvalt kodust, kust ma olin põgenenud. Olin meeleheitel uue alguse pärast, eemal oma noorpõlvekatsumustest. Selle asemel leidsin samad probleemid, mis ma olin seljataha jätnud, purunenud suhted, narkootikumid ja alkoholismi. Oma viletsuses hüüdsin ma Jumala poole. Ma sattusin tööle jumalakartliku naise juurde, kes palvetas mu eest ja õpetas mind Piiblit armastama. Kui ma 30 aastat tagasi Kristuse oma Päästjaks vastu võtsin, hakkas ta mind tervendama ja andis mulle lootust. Piiblit lugedes õppisin ma elama uuel viisil, mis tõi au Jumalale ja tervendas mu hinge.

Mõnikord tundub, et oma probleemide juurest äraminek ongi vastuseks, kuid minu probleemid järgnesid mulle, kuni ma õppisin Jumalat kuulama. Ma panin tähele, kuidas Jumal juhendas Iisraeli rahvast kõrbes olema tugevad ja julged, mõtisklema Seaduste üle ja elama tema õpetuste järgi. Kui ka mina õppisin, kuidas Piiblit lugedes ja palvetades Jumala sõna kuulata, andis Jumal mulle julgust otsida abi oma sõltuvusele ja päevast päeva jõudu terveneda. Jumala tõotused on tõde.