Valmistuge ja oodake

Iga kord, kui me rääkisime muretsemisest, ütles mu vanaema Stallard, tugeva usuga naine: “Minu elus ei ole kunagi kõige hullemaid asju juhtunud.” Tänases piiblitekstis räägib Jeesus selgesti muretsemisest. Ta nõuab, et ta järgijad usuksid, et Jumal rahuldab nende vajadused. Jeesus toob näiteid paljudest, kelle eest Jumal on hoolitsenud – linnukestest ja rohust väljal – ning tõotustest, et meie armastav Jumal ei tee ka meie jaoks sugugi vähem. Kui ma püüan seda kirjakohta oma ellu rakendada, siis kõige suurem väljakutse seisneb selles, millal ise tegutseda ja millal oodata, et Jumal tegutseb.

Mu sõber aitas mind mõista, kuidas tasakaalustada isikliku tegutsemise vajadust ja usku Jumalasse, tehes seda akaatsia näitel, mis Kesk-Aafrika põuastel tasandikel kasvab. Akaatsiad taluvad suvel, sügisel ja talvel kuivust, närtsimise kaudu niiskust konserveerides. Seevastu palju kuid enne kevadvihmu hakkavad leheraasukesed näitama rohelust ning kasvavad värsked lehed ja oksad imamaks seni alles nähtamatut niiskust.

Akaatsias näen ma ootusrikka elu eeskuju. Me tegutseme, et juba enne tõenduse saamist valmis olla. Ja me võime mitte muret- seda, teades, et hea ja armuline Jumal rahuldab me vajadused. Seadke end valmis!