Maskeeritud õnnistus

Minu viimane käik tol päeval oli toidupoodi, kust pidin mõned kaubad ostma. Kassajärjekorras oodates hakkasin ma enda ees seisva vanema naisega juttu ajama. Ta jälgis tähelepanelikult iga kauba hinda, mis aparaadi sisse löödi. Summat kuuldes – 3.48 USD – ulatas ta noorukesele kassapidajale mõned kortsus rahatähed. Kassapidaja luges kokku ainult kolm dollarit, sellest ei piisanud. Naine, kes puuduva rahatähe pärast segadusse sattus, kinnitas, et ta rahakotis on veel üks dollar, kuid ta ei leidnud seda. Ta võttis vastumeelselt kanamunad oma ostukorvist, kui ma libistasin kassapidajale lisadollari. Naine vaatas mind üllatunult ja küsis: “Mis te tegite?” Ma vastasin naise küsimusele naeratusega ja ta lausus pisarsilmil: “Mul on neid mune tõesti vaja. Olge õnnistatud.”

Mu uus sõber ei mõistnud tol hetkel, et ma olingi õnnistatud. Ma mõtlen sageli sellele naisele ja soovin, et ta teaks, et kuigi ma aitasin teda ainult hetkeks, õnnistas tema mind alatiseks. Ta andis mulle rahulolu teadmisest, et kuigi vaid mõneks ajaks, saab mu andmine muuta teiste elu just nii, nagu Kristus muutis minu elu.