Te ei ole luku taga!

Ettevõttes, kus ma töötan, on suur külmutusruum, kus me hoiame müügil olevaid värskeid puuvilju. Kui ma esimest korda sinna sisse läksin, oli nii külm, et ma nägin oma hingeauru jäätumas ja riided tundusid äkki õhukesed nagu paber. Ma püüdsin kiiresti välja soojemasse ruumi pääseda. Kui ma pöördusin, et välja minna, puudus uksel käepide. Ma hakkasin paanitsema. Kartsin, et ma külmun surnuks, enne kui keegi tuleb mind välja aitama. Külmutusruumi valmistaja pidi sellist olukorda ette nägema; ukse siseküljel seisis silt: “Te ei ole luku taga!” Siis lükkasin ma kiiresti ukse lahti ja astusin välja. Hiljem mõtlesin ma nendele kordadele oma elus, kui tundsin, et olen vaimulikult või emotsionaalselt luku taga ja mul puudub lootus välja pääseda. Aeg-ajalt olin ma depressioonis ega tahtnud edasi minna, sest arvasin, et ma ei saa enam kunagi õnnelikuks. Kuid kestnud tööpuudus hakkas tunduma püsivana. Iga kord, kui olukord tundus pime ja lootusetu, meenutas Jumal mulle: “Sa ei ole luku taga! Ma saatsin oma Poja Jeesuse sind vabastama.”

Jumalasse uskudes, palvetades ja Piiblit lugedes leiame lootuse, et uksed avanevad, me saame terveks ning me süda ja mõistus muudetakse.