Kas kasvatad selle üksi?

Kui ma aitasin oma sõbrannat tema aias kevadlilli istutada, valitses tuuline ja rõske ilm. “Istutame need üksteise lähedale,” ütles ta, “nii kasvavad need paremini.” Ma jätkasin väikeste, valgete õitega taimede kobaratesse paigutamist nende uude asupaika. Siis hakkasin ma mõtisklema: “Kuidas nad küll tuules, vihma ja suvepäikeses vastu peavad? Kas nad tõesti kasvavad paremini, kui on tihedalt istutatud?” Kui ma mitu kuud hiljem sõbranna lilleaeda vaatan, on tihedalt asetseval taimerühmal arvukalt õisi ja lilled kasvavad. Nende lähedus on toiminud. Elavad asjad vajavad säilimiseks ja kasvamiseks üksteist.

Kristlastena kasvame ka meie, kui oleme kogukonnas, jagades üksteisega elu. Heebrea kirja autor teadis osaduse tugevust ja seda, et kogukonnas leiavad usklikud armastuseks ja headeks tegudeks vajalikku julgustust ja motivatsiooni. Kui elutuuled ja -tormid takistavad me kasvu ja ähvardavad meid maha murda, saame kogukonnas seista silmitsi tormidega, olles tugevdatud oma pühendumisega Kristusele ja üksteisele.