Vaimne rõõm

Vihmase päeva järel ilmus taevasse vikerkaar. Ma haarasin oma fotoaparaadi ja ruttasin ookeanipoolsele rõdule. Üle Atlandi ookeani laius mitme kilomeetri ulatuses uhke vikerkaar. Ma tegin mitu pilti, kuid piltidel nägi võimas vikerkaar välja nagu kahvatu kriidijoon. Peaaegu võimatu oli tabada fotoaparaadiga seda võimast vaatepilti, mida ma nautisin. Pildid ja maalid annavad meile tegelikkusest ainult vihje. Me hindame kõrgelt Jumala loodu majesteetlikkust ja emotsioone, mida see loodut kogedes meis äratab. Me hakkame Jumalat täielikumalt hindama alles siis, kui me õpime esmalt oma Loojat tundma. Kas on tõesti võimalik Jumalat isiklikult tunda? Palju aastaid ei arvanud ma nii. Ma tundsin, et olen Jumalast lahutatud. Piibel tundus olevat muistne ajalugu, mitte Jumala Sõna.

Õnneks oli mu pereliikmetel ja sõpradel juba isiklik osadus Jumalaga. Ma kuulasin nende lugusid Jumala õnnistustest nende elus ja tahtsin samuti Jumalat tunda – tunda, et Jumal on iga päev koos minuga. Ma harjutasin ennast iga päev Piiblit lugema. Ma käisin piiblitundides, et Jumala seadusi, õppetunde ja ime-tegusid tundma õppida. Ma sain vastused paljudele küsimustele. Pikkamööda muutus Jumal minu jaoks tõelisuseks. Ma tunnistasin üles oma patud ja Jumal õnnistas mind andestusega. Siis tõi Jumal mind rõõmsasse, armastavasse osadusse, mis pidevalt kasvab, sest Kristuse nimel jätkan ma piibliuurimist, palvetamist ja teiste teenimist.