Jumal on juht

Siseõues, kus ma hommikuti palvetan ja Piiblit loen, seisab valge puidust ja kangast klapptool. Selle kangale on suurte punaste tähtedega kirjutatud “Jumal on juht”. Ma lasin selle tooli valmistada selleks, et tahtsin iga päev seda sõnumit näha. Ma kaldun unustama, et Jumal on see, kes hoolitseb. Abikaasa ja emana tahan ma mõnikord oma meest ja lapsi juhtida. Töötajana mõtlen ma sageli, et tean kõike paremini kui mu ülemus. Ma pole ühel meelel teiste inimeste, naabrite ja valitsusjuhtidega. See, et ma püüan olla juht, rikub mu rahu. Kuigi mul on mõnikord õigus või kohustus oma ideid väljendada, ei saa ma panna inimesi nende järgi tegutsema.

Mu tool meenutab mulle, et ma annaksin kõik oma mured Jumala kätte. Jumal ei ole ainult minu, vaid meie kõigi elu juht. Tema on see, kes juhib.

Ma küsin iga päev Jumalalt, mida ma pean tegema. Ma ei muretse selle pärast, mida teised teevad. Ma lasen Jumalal neid juhtida. Ma räägin Jumalale oma muredest ja küsin ta käest, mida ma pean tegema. Enamikul kordadel käsib Jumal mind jätta kõik tema hooleks. Kui ma püüan juhtida, siis ei lähe mul alati hästi. Kui me lubame Jumalal juhtida, siis tuleb see kõigile kasuks.