Käige armastuses

Ma viibin 1990. aastast alates vanglas ja olen aastate jooksul sattunud rasketesse olukordadesse. Iga kord, kui tekib mure, toob piiblipõhimõtete rakendamine rahuliku lahenduse. Üks põhimõte, mille järgi ma olen kogu vangistusaja elanud, on käia alati armastuses. Mõni aasta tagasi oli mul võimalus seda põhimõtet rakendada, kui üks kaasvang hakkas mind mu usu pärast pilkama. Iga kord, kui ta mind nägi, tegi ta halvustavaid märkusi kristlaste kohta. See kestis mitu kuud. Iga kohtumise ajal käisin ma armastuses, rõõmustasin tagakiusamiste üle (Matteuse 5:11-12) ja palvetasin tagakiusaja pärast (Matteuse 5:44).

Ühel päeval, kui mul oli taas selle kaasvangiga kokkupõrge, katkestasin ma viisakalt ta jutu. Ma tundsin, et tal on vaja midagi teada saada. “Mu sõber,” ütlesin ma, “ükskõik, mida sa iial mulle ütled või teed, ei takista see mind sind armastamast.” Kui ma minema kõndisin, jäi ta sõnatult seisma.

Mõni päev hiljem nägi ta mind eeskojas seismas. “Jeff, ma ei ole maganud sellest ajast peale, kui sa ütlesid mulle, et armastad mind. Just nii oleks ka Jeesus mulle öelnud. Sa oled tõeline kristlane. Palun anna mulle andeks, et ma sind nii halvasti kohtlesin,” ütles ta kahetsevalt. Nüüd olin mina sõnatu! Sellest ajast peale pole ta mulle ühtegi halba sõna öelnud.